Arvutimuuseum

Väike vihje Teile – kooiarvuti Juku on saanud 20a. +/-1 a. Kunagi toodeti Teda 3000 eksemplari so. 300 klassi jagu. Ta kooliteest mul eriti infot ei ole aga mingi rakenduse Ta kindlasti leidis, sest pikki aastaid oli Ta ka töövahendiks TA Küb. Inst. AT EKB-s (koos Ta vanema venna Juss’iga), kus ma töötasin a. 1982-1995. Ta vääriks kindlasti väikest nupukest “Digi”’s või ETV Terevisioon’is.

Juku tootjaks sai Narvas “Baltijets”, sest “Estronis” seeriatootmine suures mahus ei õnnestunud, väikepartiide tegijaid oli aga teisigi. Mingil määral võiks “Juku” projekt olla ka ETV saate “Projekt EI” teemaks (“Üleliiduline kooliarvuti”). Üleliiduliseks kooliarvutiks Ta siiski ei saanud, kuigi töö selleks käis. Ei mäletagi päris täpselt kas “Suurel Kodumaal” midagi praktilist ka ära tehti aga konkurent “Agat” vähemalt Eestis läbi ei löönud – õnneks.

Juku klaviatuuril leidusid kõik Eesti tähestiku tähed + ASCII tähed-sümbolid ning ka kirillitsa tähed (kirillitsa sümboltabel oli küll valikuliselt laetav).

“Juku” tarkvara oli tolle aja kohta silmatorkav: on-screen-tekstiredaktor, -graafikaredaktor, -failihaldusprogramm, võrguhaldusprogramm jne. Lisaks diskettidele oli võimalik kasutada failide salvestust ka magnetofonile, nii juhitavale kui ka tavalisele.

Märkimist leidis see töö nt.

• ELKNÜ preemia 1986 (sekr. Arno Alman)
• RMSN (VDNH) pronksmedal (a. 198?).

Veel vihjeid: TA Küb. Instituudi Arvutustehnika EKB (Ekta ?), kinnistu Akadeemia tee 21*:

• Kalju Leppik. (a. ‘86)
• Harri Tani.
• juhtimissüsteemide osak. juhataja Rein Haavel.
• tarkvara osak. juhataja Kaarel Märtin.

Kollektiivist:

• Tõnu Arulaane (riistvara)
• Tõnu Tõnspoeg
• Andres Kaukver (tarkvara)
• Erik Jürviste (kirja autor)
• Rein Paluoja
• Aare Amenberg
• Marek Eenmaa

jt.

Standardvarustus:

• Kettaoperatsioonisüsteem: CP/M või LOS
• Pip, Sid3
• M80, B80, Linkmt
• WordStar
• Dbase II
• Pascal
• Basic
• Tabelarvutus

Juku jaoks loodud tarkvara:

• Lindioperatsioonisüsteem LOS (juhitavale/ tavalisele magnetofonile R. Paluoja- A. Amenberg)
• Failihaldusprogramm (Ekraanivariant, A. Amenberg)
• Graafikaredaktor (piksel vs. objektrezhiim, M. Eenmaa)
• Tekstiredaktor SED (Ekraanivariant, A. Amenberg)
• Võrguhaldusprogramm- operatsioonisüsteem (R. Paluoja)

Mängud:

• Xonix (E. Jürviste)
• Ussike (M. Eenmaa-Gladin)
• Süntesaator (M. Eenmaa)

Erik Jürviste tarkvara-alaseid töid ja tegemisi kooliarvuti “Juku” väljatöötamise kollektiivis:

• RomBiosi (püsitarkvara) arendus + genereerimissüsteem
• Häälestusprogramm
• Xonix mäng (4kB!)
• kontuuride värvimine mustritega
• ringi joonistamine ilma korrutamist-astendamist kasutamata (x2 inkrementaalne algoritm)
• Orienteerumisvõistluste protokollimisprogramm
• Kadrioru staadioni infosüsteemi sekretärimasin

 Mis oli Juku sees?

• protsessor Intel 8080, taktsagedus 2MHz – vene analoog
• Rombios 16KB, +16KB (valikuliselt) on board programme
• Muutmälu 64KB
• Muutmälu-ketas 192KB (valikuliselt)
• Ekraan 320×240 pikselit, 40x 24 sümbolit, 53x 24 sümbolit, 64x 20 sümbolit
• Täielik eesti/ASCII/vene tähestikuga klaviatuuridraiver
• Valikuliselt vene sümbolgeneraator, akendesse sümbolite väljastus (Tarvi Martens)
• 2x jadavärat
• 1x rööpvärat
• disketi/lindiseadme liides
• siinilaiendus (hiir, mälukaardid, häälestus/testimiskaart)

Juba 1985. aastal oli Eestis asutud arvutiõpetajaid koolitama ning ajakirjanduses, eelkõige õpetajatele mõeldud väljaannetes, ilmus ridamisi artikleid ja seisukohavõtte selles kohta, kui kiiresti peaks Eesti end liigutama hakkama, et arvutirongist mitte maha jääda.
Uus õppeaine – informaatika ja arvutiõpetus

Juba 1. veebruari ajalehes Nõukogude Õpetaja kirjutas Vabariikliku Õpetajate Täiendusinstituudi (VÕT) informaatika ja arvutiõpetuse kabineti juhataja Tiina Jürisson artiklis pealkirjaga “Arvuti jõuab kooli”, et õppekavas on uus aine “Informaatika ja arvutiõpetus”, mida õpetatakse kahes viimases keskkooliklassis ühe nädalatunniga. Sel hetkel oli Eestis kaks arvutiklassi: Tallinna Oktoobri rajooni õppe-tootmiskombinaadis ning teine Tartus. Lisaks oli Jürissoni andmetel mõnedes koolides üksikuid arvuteid Agat ja DVK. Aga Jürissoni artikkel lõppes tõdemusega: põhiliseks kooliarvutiks Eestis kujuneb Juku. Nende ootamisest kujunes aga Eesti koolide jaoks üks väga pikk lugu.

Kuna arvutiõpetusse ilma arvutita ei olnud kellelgi – erinevalt Andrei Jeršovist – erilist usku, sai Eesti NSV valitsusele ühel hetkel selgeks, et koolidele peavad tekkima oma kooliarvutid. Selleks moodustati Eestis keskkomitee otsuse tuules kohalik kooliarvutiprojekt ning kutsuti pädevaid asutusi üles esitama oma ettekujutust Eesti NSV kooliarvutist.

Pakkujaid tuli konkursile kolm: Tartu Riiklik Ülikool (arvuti nimega Tartu), Sideministeeriumi Arvutuskeskus (arvuti nimega Entel) ja Küberneetika Instituut. Viimastega hüppas paati ka Tallinna Polütehnilise Instituudi rektor Boris Tamm, kes oli varem olnud Küberneetika Instituudi asedirektor ning kellest sai kiiresti üks Jukude projekti suurimaid toetajaid